Eesti täiskasvanute ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud aastane kulu on hinnanguliselt 125 miljonit eurot. See ei ole lihtsalt ehmatav pealkiri. See on raha, mis kulub ravile, ravimitele, haigushüvitistele ja väiksema töövõime tagajärgedele.

Aga üks asi tuleb kohe selgeks teha: see number ei tähenda, et iga suurema kehakaaluga inimene oleks riigile 125 miljonit eurot võlgu.

See pole arve inimesele. See on hoiatus ühiskonnale.

Mida 125 miljonit tegelikult tähendab?

Tervise Arengu Instituudi teadlased hindasid ülekaalu ja rasvumisega seotud majanduslikku koormust 2021. aasta tervise-, ravimiretsepti- ja sissetulekuandmete põhjal. Analüüs hõlmas 29 terviseseisundit.

Tulemuseks saadi:

• otsesed kulud 112,7 miljonit eurot;
• kaudsed kulud umbes 12 miljonit eurot;
• kogukulu ligikaudu 125 miljonit eurot aastas;
• sellest 58 miljonit eurot moodustasid südame- ja veresoonkonnahaiguste ravikulud.

Otsesed kulud moodustasid hinnanguliselt 6,9% Eesti tervishoiukuludest.

Oluline sõna on siin „hinnanguliselt”. Tegemist on majandusmudeliga, mitte kaaluga, mille teadlased haigla uksele tõstsid. Sõltuvalt eeldustest ulatus hinnang tundlikkusanalüüsis isegi 226 miljoni euroni.

Seega pole mõtet vaielda, kas õige number on täpselt 125 miljonit. Põhisõnum on niigi selge: probleem on suur.

Häbistamine pole lahendus

Kui ülekaalulisust saaks lahendada lausega „söö vähem ja liiguta rohkem”, oleks see probleem juba ammu kadunud.

Teoorias on see lause õige. Praktikas on sellest umbes sama palju abi kui soovitusest „kuluta vähem raha”. Tore nõuanne, aga mida inimene homme teisiti tegema peab?

Kehakaalu mõjutavad toidukeskkond, sissetulek, uni, stress, ravimid, terviseseisund, harjumused ja see, kui lihtne või keeruline on igapäevaselt normaalset toitu valmistada.

Inimesel on vastutus oma valikute eest. Aga vastutus ei tähenda, et peaksime teesklema, nagu kõik alustaksid samalt stardijoonelt.

Mida saad sina teha?

Sa ei pea homme kogu elu ümber ehitama. Tee kõigepealt süsteem, mis vähendab juhuslikku söömist.

1. Planeeri ette kolm õhtusööki

Mitte terve kuu. Kolm järgmist õhtut. Kui tead, mida sööd, on väiksem võimalus lõpetada näljasena tanklas või äpis pitsat otsides.

2. Põhitoit olgu päris toidust

Pane taldrikule korralik valguallikas, köögiviljad ja endale sobiv lisand. Näiteks kana, ahjuköögiviljad ja kartul. Või kala, salat ja tatar. See ei pea olema gurmee.

3. Vaata üle joogid ja juhuslikud ampsud

Magusad joogid, alkohol, kohvijoogid ja „ainult üks väike asi” võivad päeva kaloraaži märgatavalt kasvatada, ilma et kõht saaks korralikult täis.

4. Vali liikumine, mida suudad korrata

Kolm hullumeelset trenni jaanuaris ei võida kümmet kuud diivanil. Igapäevane kõndimine ja paar jõutreeningut nädalas on palju parem algus kui plaan, mida sa vihkad.

Kõige olulisem pole täiuslik päev. Oluline on, milline päev sinu elus kõige sagedamini kordub.

---

125 miljonit eurot on riigi probleem. Sinu järgmine söögikord on sinu otsus.

Kui tahad muuta kaalulangetamise lihtsaks, mitte järjekordseks tahtejõuprooviks, liitu minu personaalse toitumiskavaga. Menüü kohandub sinu kaloritele ja eesmärgile ning saad valida rohkem kui 800 tervisliku retsepti vahel.

Vaata lähemalt ja alusta

Allikad

• Economic cost of excess body weight among adults in Estonia – algne 2026. aasta kulude uuring
• Tervise Arengu Instituudi uuringu kokkuvõte
• Rahvastiku tervise aastaraamat 2026